Kui möödunud korral tegime juttu erinevatest kohvijookidest, siis seekord vaatame lähemalt, kuidas kohvi kasvatatakse ja millised on kohviubade erinevad nüansid.
ARAABIKA ( COFFEA ARABICA)
Õrnalt hapuka maitse ja puuvilju meenutava aroomiga kohviubade sort. Kõige populaarsem kohvisort maailmas, moodustades iga aastasest kohvitoodangust 60-70%.
ROBUSTA KOHVIUBA
Araabika oast tugevam ja mõrudam ning maapähkli järelmaitsega kohviuba. Robusta kohviuba sisaldab rohkem kofeiini ja vähem suhkruid, kui araabika uba. Sellest tulenevalt on maitse nii öelda karmim ja tugevam.
Robusta ube kasutatakse sagedamini ka lahustuva kohvi tootmisel.
Araabika ja robusta kohvioad, võrdlus
KOFEIIN
Kesknärvisüsteemi stimuleeriv aine, mida leidub kohvis, tees ja karastusjookides. Toime tekib, kui täiskasvanu ühekordne annus ületab 150 mg. Üks ca 240 ml tass kohvi sisaldab sõltuvalt kohvijoogist 90 — 200mg kofeiini.
Kofeiini sisaldus erinevates jookides. Breitbart.
KOFEIINIVABA KOHV
Kohv, millest on eemaldatud enamus kofeiinist. Kvaliteetne kofeiinivaba kohv maitseb sama hea, kui ükskõik milline teine ubadest valmistatud kohv. Kofeiini eemaldamiseks on kolm moodust:
1.„Otsetee» – eemaldamiseks kasutatakse keemilist lahustajat. Odavaim ja enim maitset mõjutav.
2.Veeprotseduur — oad valatakse puhtasse vette, eraldub kofeiin, saadud kofeiini sisaldav vesi puhastatakse kemikaalidega ja valatakse seejärel ubade peale tagasi. Säilib normaalne niiskus ja aroomi- ning maitseainete sisaldus.
3.„Šveitsi veeprotseduur» – sarnane eelmisele, kuid vesi puhastatakse aktiivsöe filtrite abil. Kõige kallim, kuid säilitab kofeiini sisaldava kohviga maksimaalse sarnasuse.
KOHVI HAPPESUS
Kohvi happesus on üks joogi kvaliteedi märke, mis rõhutab kohvi maitset ning loob sellele teravust ja elusust. Keelel tekkivat maitseaistingut võib tajuda elava, mõõduka, lameda või töntsina.
Happesus on iseloomulikum kõrgemal kasvanud kohviubadele nagu näiteks Costa Ricas, Guatemaalas ja Keenias.
KÕVA UBA
Kõvadeks ubadeks loetakse need oad, mis kasvavad kõrgetel kõrgustel. Minimaalselt 3300 jalga, kuid paremad veelgi kõrgemal. Kõrgel kasvavad oad küpsevad aeglasemalt. Seetõttu on nad tihedamad ja kõvemad, mis muudavad nad ka ostjate seas hinnatumaks.
PEHME UBA
Vastupidiselt kõvale kohvioale, kasvab pehme uba madalamal. Sellest tulenevalt valmib uba kiiremini ja saaduseks on kergem ning poorsem kohviuba.
RÖSTITUD KOHVIOAD
Kohviubade röstimine kindlustab kohvi lõhna, maitse ja värvuse. Seda tehakse 200-220 kraadi juures. Protsessi käigus kaotavad kohvioad eralduva vee arvelt kuni viiendiku oma massist. See on ka põhjuseks, miks röstimise käigus moodustuvad uued aroominüansid.
Hele ja tume röst
Mida pikem on röstimise aeg, seda tumedamaks see muutub. Seejuures mida vähem röstitakse (heledam röst), seda hapukam ja nüansirikkam ning enam maitsevarjundeid omav on kohvijook. Tume röst on see eest aga täidlasem ja aromaatsem.
Röstimata kohv
Röstimata kohvioad, tuntud ka kui rohelised kohvioad, sisaldavad klorogeenhapet, mis kiirendab rasvapõletust ja aitab seeläbi kaasa muuhulgas kaalulangusele. Lisaks klorogeenhappele sisaldavad röstimata kohvioad rohkem kui 1200 bioloogiliselt aktiivset ainet, mille hulgas on mitmeid erinevaid vitamiine ja antioksüdante.
Kohv kaotab aga oma maitsekvaliteedi 10 – 12 kuu jooksul.
Ameerika röst
Mõõdukalt pruunistatud kohvioad, mida on töödeldud keskmises kuumuses.
Euroopa röst
Röstitud ubade segamine suhtega kaks osa tugevalt ja üks osa keskmiselt röstitud ube.
Itaalia röst
Kasutatakse espressokohvi valmistamiseks. Mõrkja ja tumeda maitsega toore saadakse mustjaspruuniks röstitud ubadest.
Prantsuse röst
Keskmisest kangemat kohvi võimaldavad tugevalt pruunistatud oad.
Viini röst
Taaskord röstitud ubade segu, kuid võrdses koguses tugevalt ja keskmiselt röstitud ube.
KOKKUVÕTTEKS
Need olid lühidalt kokku võetuna peamised kohvi kasvatamise, kohviubade ja nende töötlemisega seonduvad mõisted. Loodame, et said nüüd kiire, ja üsna ülevaatliku ettekujutuse sellest, millele järgminekord kohviube valima minnes tähelepanu pöörata.
Meelierutavaid kohvielamusi!