Kohvi röstimisaste – kuidas see minu kohvi mõjutab?

Kohvi röstimineVärskelt korjatuna on kohvioad ehk kohvipuu marja sees kasvavad seemned helerohelist värvi ja värske heina või rohu lõhnaga. Et kohvil oleks iseloomulik maitse ja aroom, on vaja ube röstida. Alles peale töötlemist tulevad ilmsiks umbes 800–1000 erinevat kohvile iseloomulikku aroomi- ja maitseühendit, mis annavad sinu espressole õige maigu. Kuna kohvi röstimise meetodeid on erinevaid, on võimalik ka kohvi maitset läbi selle mõjutada.

Röstimise etapid

Kohvi röstimisel on 3 põhilist etappi: kuivatamine, pruunistamine ja jahutamine. Värske kohvioa niiskuse tase on umbes 8–12% ning röstimiseks on vaja ube veidi kuivatada. Kuivatamine toimub ettevaatlikult spetsiaalses trumlis 4-8 minutit, kus temperatuur tõuseb kuni 160 kraadini.

Saavutades trumlis õige temperatuuri, hakkavad kohvi aroomiühendid avanema ning oad lõhnama nagu röstsai. Samuti algab Maillardi reaktsioon, tänu millele saavad oad iseloomuliku pruuni värvuse ning nendes redutseerived suhkrud ja aminohapped hakkavad moodustama erinevaid lõhna- ja värviühendeid ehk melanoide. Ube pruunistatakse kuni nad hakkavad praksuma, kuid täpne aeg sõltub soovitud maitseomadustes. Mida kauem ube pruunistada, seda tumedamaks muutub röst ning kohvi maitse muutub mõrumaks ja suitsusemaks.

Erinevad kohvi röstiastmedRöstimise ajal on kõige suurem mõju

Kohvi röstimise puhul on töötlemise ajal kõige suurem roll. Kiiresti ja kõrgemal temperatuuril röstides saavutatakse rohkem aroomi- ja maitseosakesi, kuid on oht oad ära kõrvetada. Samuti ei sobi kiire röstimine iga maitsepaleti ja jahvatuse jaoks.

Näiteks mõnede espresso segude puhul on parem, kui kohv on väiksema happelisusega ning see saavutatakse just pikemal ja madalama temperatuuriga röstimisel, kus orgaanilistel happe molekulidel on rohkem aega laguneda. Siiski valitakse röstimise kiirus ja temperatuur röstikodades alati vastavalt oale.

Kohvi röstimise kunst

Kui soovitud röstimisaste on saavutatud, on vaja oad kiiresti maha jahutada, et peatada röstimise protsess ning saavutatud röstimisaste säilitada. Röstimisaste on kohvi üks olulisemaid mõõdikuid, mida saab mõõta nii ubade värvuse kui ka maitse teel. Tüüpiliselt on heleda röstiga kohv happelisem, puuviljaste nootidega ning tumeda röstiga kohvi mõrudam, pähkilsema meikiga.
Et saaksid nautida ideaalset espressot või lattet, vali kvaliteetne ja õige röstimisastmega espressouba siit!

Loe ka kohvi jahvatusastmete kohta siit!

Võrdle