Kofeiin on stimulant ja maailmas kõige sagedamini kasutatav ravim. Iga päev tarbivad miljonid seda ärkveloleku tõstmiseks, väsimuse leevendamiseks ning keskendumisvõime parandamiseks.
Müütide ja poleemikat puudutavate küsimuste taustal, kas kofeiin on meile hea või halb, viitavad tõendid, et mõõdukas kohvitarbimine võib tuua esile nii eeliseid kuid samas ka riske.
Üleliigne kofeiini tarbimine ei ole aga tervislik. Seepärast pead olema hoolas, et oleksid teadlik, kui palju kofeiini on lisatud erinevatesse jookidesse ja söökidesse. Peale kohvi, sisaldavad kofeiini ka mitmed snäkid, joogid, energiabatoonid jne, mis seda looduslikult ise ei sisaldaks.
Kiired faktid kofeiini kohta
- Kofeiin on stimulant, mis esineb looduslikult ka mitmetes toitudes.
- Toidu- ja ravimiamet (The Food and Drug Administration FDA) soovitab maksimaalselt 400 mg kofeiini päevas ehk kaks kuni kolm tassi kohvi.
- Mõõdukas kohvi tarbimine võib suurendada kehakaalu langust, kognitiivseid funktsioone ja erksust. Loe kohvi mõjust tervisele pikemalt siit artiklist.
- Kofeiin võib negatiivselt mõjutada näiteks rasedust, viljakust, glükoositaset ja muid terviseaspekte.
- Energiajoogid võivad sisaldada palju kofeiini, kuid tõenäoliselt pole need ohtlikud, kui neid ei tarvitata koos alkoholiga.
- Kofeiinipulber võib põhjustada surmaga lõppevat üledoosi, seepärast tuleb sellega olla äärmiselt ettevaatlik.
Toidu- ja ravimiamet (FDA) peab kofeiini nii ravimiks kui ka toidulisandiks. Nad soovitavad maksimaalselt 400 mg kofeiini päevas. Lapseootel naisele aga 200 mg ja lapsele kuni 100 mg/päevas.
Retsepti- ja käsimüügiravimites kasutatakse kofeiini väsimuse ja uimasuse raviks ning mõnede valuvaigistite toime parandamiseks. Seega kuulub kofeiin ravimite rühma, mida nimetatakse kesknärvisüsteemi (KNS) stimulantideks.
Kofeiini kasutamine erksusabina peaks olema aga pigem erand. Kofeiin ei ole mõeldud une asendamiseks ja seda ei tohiks sellel eesmärgil regulaarselt ka kasutada.
Kust me saame kofeiini?
Kofeiini leidub looduslikult enam kui 60 taimeliigi lehtedes, seemnetes või viljades, sealhulgas:
- kohvioad
- teelehed ja pungad
- koola pähklid
- kakao
- guaraana seemned
Kusjuures taimedes sisalduv kofeiin toimib loodusliku pestitsiidina. See halvab ja tapab putukaid, kes üritavad neist toituda.
Kofeiini leidub lisaks veel šokolaadis ning seda lisatakse regulaarselt nätsukummile, veele, siirupile, kommidele ja muudele suupistetele.
Kui palju kofeiini joogid sisaldavad?
Kohv 250 ml/ 175 mg
Lahustuv kohv 250 ml/ 84 mg
Kofeiinivaba kohv 250 ml/ 4 mg
Tee 250 ml/ 40 mg
Kakao 250 ml/ 6 mg
Red Bull 250 ml/ 80 mg
Dieet Coca-Cola 500 ml/ 64 mg
Pepsi Cola 500 ml/ 61 mg
Coca-Cola 500 ml/ 56 mg
Cherry Coca-Cola 500 ml/ 49 mg
RC Cola 500 ml/ 48 mg
Miks on kofeiini mõju eri inimestele erinev?
“Miks mõjutab kohv mind rohkem kui teisi?” on sagedasti esitatav küsimus. Lühike vastus küsimusele on see, et uuringud on näidanud, et kui grupp inimesi joob sama standardkoguse kohvi, määrab nende reaktsioonid geneetiline koostis. See määratleb, mil moel mõjutab kofeiini kogus üksikisikut. Mõni metaboliseerib kofeiini kiiresti, teised aga aeglasemalt; mõned näitavad suuremat tundlikkust kofeiini stimuleeriva mõju suhtes, samas kui teised vajavad efekti tundmiseks suuremaid koguseid.
- Kiire metabolismiga inimesed seedivad kofeiini kiiresti. Kofeiini stimuleeriv toime kehas on lühike. Nemad võivad päevas juua mitu tassi kohvi.
- Aeglase ainevahetusega inimesed seedivad kofeiini aeglasemalt, seega on kofeiin kehas ja ajus pikema aja jooksul. Kofeiini füsioloogiline toime püsib üldjuhul kauem ja on selgem.
Kofeiini üldise tundlikkuse võib jaotada kolme rühma, mis sõltuvad nii maksa metabolismi geneetilisest varieerumisest kui ka kesknärvisüsteemist:
Suur tundlikkus kofeiini suhtes
Aeglane ainevahetus maksas ja tugev kofeiini seondumine kesknärvisüsteemis. Isegi väikesed kofeiinikogused põhjustavad ergutavat toimet ja suuremad annused võivad olla uneprobleemide põhjuseks.
Keskmine tundlikkus kofeiini suhtes
Tasakaal kofeiini inaktiveerimise maksas ja kesknärvisüsteemis seotuse vahel tähendab, et inimene võib tavaliselt päeva jooksul juua 2–5 tassi kohvi. Seda siis ilma kõrvaltoimete ja unehäireteta. Kofeiini ei soovitata neile tavaliselt õhtul.
Madal tundlikkus kofeiini suhtes
Kofeiini kiire metabolism. Selline inimene võib tarbida suuremaid koguseid kuigi arstid soovitavad siiski, et piirdutaks kuni 5 tassiga. Enne magamaminekut kohvi joomine tavaliselt nende und ei häiri.
Kuna inimesed reageerivad kofeiinile erinevalt, sõltuvalt mitmetest teguritest, on kõige sobivama koguse kohvi ja kofeiini tarbimise väljaselgitamine individuaalne. Üldiselt kipub enamik inimesi tarbima kofeiini koguses, milles nad end mugavalt tunnevad. Seda võib pidada omamoodi isereguleeruvaks mehhanismiks, mille juured on inimese geneetilises ülesehituses ja mida juhivad nende endi kogemused ja reaktsioonid kofeiinile.